Kirjutamispaus

Ahoi-ahoi. Eile kell kümme õhtul ütles mulle Johan, et täna (st homme eilse perspektiivist) on praksiaruande tähtaeg. Ooh, kuidas tuli elu sisse. Mõnus.

Sellisteks hädapuhkudeks on mul lahustuv kohv ka kapis (ma ei joo kohvi). Panin kohe kolm kuhjaga lusikatäit, kuuma vee ja piimaga pooleks. Siis jõin selle hetkega ära. Topelt-boost: paanika JA kofeiin. Siis oli aeg nii-öelda powernapiks, idee siis puhata veidi enne, kui kohv sisse lööb.

Nooh, see andis tagasilöögi. Mõte jooksis nii kiiresti, et ma lesisin voodis, kaks tundi, ja lihtsalt .. mõtlesin, analüüsisin, vihastasin jne. Teatud asjadel oleks ammu juba aeg mu peast lahkuda, aga noh, mis iganes.