3. päev
õppida-õppida-õppida emolicious kõik on ok kitarrNatuke eilsest memuaarist. Ma ei kavatsenud selle tagamõtet tegelikult lahti seletada, aga noh, igaks juhuks. Eks ma olen kõiges ise süüdi. Esiteks “ise”: vihje minu egoismile ja nartsissismikalduvustele, aga ka sellele, et ma pole vist kunagi teistele milleski lootma jäänud (üldiselt, vist). Resigneeruv toon: mu elu tundub tagantjärgi väga loogiline, pole olnud suuremaid üllatusi, vähe põnevust (mis pole halb). “Süüdi”: esiteks hale huumori-üritus (mis ongi minu moodi, kui mõelda), aga ka väikese tõeteraga: igal asjal on olnud tagajärjed ja eks seda ole näha.. (pigem head, ma arvaks)
Nojah, emolicious on täiesti tabav, ma ei tahtnud lihtsalt nalja teha, aga mingit komiteed pole vaja looma hakata, kõik on ok. Ja tõesti, proovige ise ka ja pange kommentaaridesse. Väike sisekaemus ei tee vast kellelegi halba.
Heheh, and now for something completely different!
Decide on one positive habit you’d like to implement in your life. Whether seemingly mundane (like flossing) or perhaps life-altering (exercising every day), think of something you’d like to _add _to your life that will be beneficial. Then, think about the steps you’ll take to get there, and how you’ll keep yourself accountable.
See on üks minu lemmiktegevusi! Mille ma siis ette peaks võtma, hmm.. Alatu oleks vist võtta blogipidamine või trenni tegemine või midagi muud, millega nagunii hakkama saan, praegu vähemalt. Lisaks võiks sellel olla mingid mõõdetavad tulemused.
…
Mõne asja seast (teisele kohale jäi Anki, võin mõni teine kord sellest kirjutada) osutus valituks .. kitarr. Ma polegi mängimist juba mingi .. kaks ja pool aastat süsteemselt õppinud. Mingist hetkest oli endal piisavalt lõbus, et ei viitsinud midagi uut õppida, ikka mingid samad vanad asjad. Lisaks on mul selline mäng nagu Rocksmith, mis on suht huvitav, aga ma ei ole sedagi muuks kui enda lõbustamiseks kasutanud. Paar kuud tagasi ütles Vanja, et hei, mängime koos (ta sai just ühe kasutada). Noh, ma proovisin, aga kök-mök tuli ainult. Siis mõtlesingi, et peaks selle jälle tõsisemalt ette võtma.
Olgu, otsustatud. Mu vaimustus juba kahaneb vaikselt, aga mis siis. Plaan oleks järgmine: iga esmaspäev, kolmapäev ja reede tegelen vähemalt pool tundi tõsiselt, niisama huiamata (harjutan, vaatan Justini või kelle iganes videosid), ning teisipäev, neljapäev ja laupäev teeks mida iganes pähe tuleb (tinistaks, mängiks Rocksmithi vms), jälle vähemalt pool tundi.
Ja ma ei tea, kas on vaja, et ma kuidagi aru ka annan? Või te usaldate mind? xD