Hommikurituaal nr 1

Juulis, see on siis rohkem kui 4 kuud tagasi, tundsin muret, kuidas ma siin hakkama saan, kuna mu söögitegemisoskused piirdusid munade praadimisega. Noh, ja potisoleva mikrolaineahjus soendamisega või nuudliroogadega. Soylent polnud (ega ole) veel praktiline, aga ma sain aru, et mu probleem ei saa ainulaadne olla. Põgus interneti-uuring viis mind siia (tervislik toitumine inimestele, kes ei salli söögitegemist). Tundus nagu minu jaoks tehtud. Ainus asi küll, mille ma sealt siiani üle olen võtnud, on .. smuutid. Täpsemalt siis see retsept, mille variatsioone olen viimased 4 kuud peaaegu iga hommikul tarbinud, kuigi arvati, et ma üle 2 nädala neid välja ei kannata.

Ülimämma, lihtne teha, suhteliselt odav ja tervislik - mida veel tahta? Eestis mõned korrad katsetasin. Selgus näiteks, et jogurt ja õunad sinna ei kõlba (vastavalt piima ja banaani asenduseks siis). Esimene asi, mis ma Saksamaal ostsin, oligi saumikser. Maksis mingi 35 €, siiani on hästi vastu pidanud ning mina olen rahul. 700 ml smuutit on hommikuks täitsa paras.

[caption id=“attachment_192” align=“aligncenter” width=“517”] Rock’n’Roll loomulikult[/caption]

4 kuuga pole see koostis ka palju muutunud, kuigi mõõta ma ei viitsi enam ammu. Panen lihtsalt poolteist või kaks banaani (umbes pool topsitäit), siis kaneeli, peoga jõhvikaid, maa- ja kreeka pähkleid ning tüki tumedat šokolaadi. Järgmisena läheb külmutatud marja- või puuviljasegu: maasikad, troopikasegud, metsmarjasegud - 2 € 750g või kilo eest. Neid hoian kahte erinevat sügavkülmas karpides.Maitse sõltub neist kõige rohkem, seega kasutan vahelduse mõttes erinevaid. Igatahes, siis katan kogu värgi piimaga ära ja lasen miksriga sodiks.[gallery link=“file” columns=“2” ids=“194,195”]

Muidugi, mitte miski pole täiuslik: ka smuutil on varjuküljed. Nagu valmistada, saab seda ka väga kiiresti tarbida. Kooli alguse ja tavalise hommikuse kiirustamisega hakkasin neid 0.7-liitriseid pomme paari minutiga kerre panema. Kuna nad on lisaks ka üsna külmad (piim ja külmutatud kraam..), oli selle tulemuseks voodis looteasendis oigamine. Mitte eriti meeldiv. Lahendus oli õnneks lihtne: võtta smuuti joomiseks vähemalt 20 minutit ning veidi mäluda. Ehk siis tuleb nautida, mitte kugistada. Selle teeb lihtsaks muidugi asjaolu, et nad on ülimaitsvad. Ilmselt olen hakanud nendega harjuma, et seda endale teadvustama pean.

Teine varjukülg on vähem hirmus. Mõnikord juhtub, et olen unustanud eelmisel päeval banaane juurde osta vms. Ei oskagi siis hommikul kuidagi olla nagu.. Uskumatult tühi tunne tekib.

Ja lõpetuseks karuseksi kohaliku võimla (ma arvan vähemalt) eest.

[caption id=“attachment_193” align=“aligncenter” width=“690”] Mõmm-mõmm[/caption]