(unustasin pealkirja panna, enam ei viitsi ka)

Kuna minu interneti viskoossus on eriti suur, otsustasin eile, et meisterdan postituse kodus valmis ning laen selle instituudis saksa keele õppimise vahel koos piltidega üles. Ei, minu arvutile miskipärast IP-aadressi too ruuter ei andnud, kuigi telefoniga sai hakkama. Noh, nüüd olen ma jälle kodus, kõht on täis, obligatoorne 10 minutit wordpressi sisselogimiseks ära raisatud, valmis blogima. Mul on midagi juba valmis, aga vaatan veel üle, mis ja kuidas.

Tunnid on mul pärastlõunal: kodust väljun kell üks ja tagasi jõuan pool seitse. See tähendab seda, et hommikul ma laisklen või ootan, et netilehed laeksid. Kui koju jõuan, on igasugu asjad nagu postkontorid, pangad ja värgid juba kinni. Õppest endast nii palju, et see on täiesti saksakeelne. Mul on hea meel, et ma veidi kodus ka õppisin, saan isegi 60% sõnadest ja 95% mõttest aru. 13-st mingi kümme polnud aga midagi teinud ning nad ikka veidi kurdavad. Üldiselt on see päris __vahva, kuidas õpetaja käte ja jalgadega asju seletab. Üllatavalt efektiivne isegi.

Lisaks on olemas vaba aja programm: pea igal päeval (ka nädalavahetusel) on mingi loomaaiakülastus või pubivärk või spordivärk või ekskursioonivärk või muu värk kavas. Kohad on piiratud, seega pole ma sinna väga trüginud. Küll aga olen ise käinud ringi, kuna meil on piletid, millega saab piiramatult ühistranspordiga sõita umbes 200x60 km piirkonnas ümber Mannheimi. Seega käisime nädalavahetusel näiteks Heidelbergi lossi vaatamas, kuhu on rongiga umbes 20 minutit. Kena vanalinn, loss, suured künkad, VÄGA palju turiste.

[gallery type=“rectangular” link=“file” ids=“126,125,124” orderby=“rand”]

See oli siis laupäeval. Pühapäeval (kui KÕIK poed on kinni) käisime kasahhidega ka kohalikus pargis piknikul, kus olid ka papagoid ja pingviinid (väljas palavas, täiesti liikumatud, ainult hingasid). Muidu ok, aga 6 eurot pargi eest? Sinna ma enam vast ei lähe.

[gallery type=“rectangular” link=“file” ids=“141,136,138” orderby=“rand”]

Lisaks jagan teiega enda menüüd, sest miks mitte. Esiteks smuutid, mida ma teen igal hommikul ühe 700 ml topsitäie. Banaan või kaks, külmutatud maasikad vms, piim ja lisaks mõnevõrra kaneeli ja pähkleid või šokolaadi või jõhvikaid. Aega võtab 10 minutit koos nõudepesuga ning koostisosad on umbes sama kallid või nõks odavamad kui Eestis (ehk odav). Mulle väideti, et ma tüdinen neist kahe nädalaga ära. Praegu hoian end tagasi, et ma ka lõunaks ja õhtuks smuutisi ei teeks. Saumiksri pidin küll ostma..

Teiseks kana riisiga. Jap, selline ongi. Kuna minuga keelduti kanakastmeõpetust jagamast, praen ma kanamaitseainega mökerdatud kanafilee tükid ära ja segan selle lihtsalt keedetud riisiga ja söön ära. Nii ongi, läheb mingi 20-30 minutit.

[gallery type=“square” link=“file” ids=“127,129,131,135”]

Kolmandaks on pasta bolognese kastmega. Jällegi, praen lihtsalt hakkliha, kallan vee ja pulbri peale, keedan minuti ning segan keedetud makaronidega kokku ja söön. Sellega läheb mingi 20 minutit.

[caption id=“attachment_142” align=“aligncenter” width=“320”] Pasta bolognese kastmega[/caption]

Noh, mõnikord teen juustusingileiba ka ning lasen mikrolaineahjus soojaks ning kord või paar nädalas käin ka tudengisööklas (kuigi siin pole see väga odav, mulle vähemalt). Ja ega Rustem ka eriline kokk pole. Tema põhiroaks on keedetud munad.

Ma tunnen, et saan üsna kenasti hakkama, kuigi mõned õhtud on ka nukravõitu olnud (Nipernaadi on nende peale juba ära kulunud). Igatahes, tulge külla, kui siiakanti satute. Eriti nüüd augustis ja septembris, kuna kant on kena ja ruumi on küll.

Ahjaa, kui kellelgi on söögi- või retseptisoovitusi, olen huvitatud (aga ma terve õhtu möllata ei viitsi).