Orav

Tere-tere! Teen väikese vahekokkuvõtte viimastest päevadest.

Tartust äraminek oli öösel, ma olin väsinud ja sellest väike emomaik viimases postituses. Siiski, igatsen väga Aeti, oma õde, sõpru ja muid koduseid. Internetipulga sain ka täna, seega saab mind nüüd ka paremini kätte.

Igatahes.. Frankfurdis erilisi seiklusi polnud, kui et mul kulus terve tund, et seal lennujaama ühest otsast teise saada. Hostelibroneering oli korras ja peale mõne jalutuskäigu ma lihtsalt magasin. Hommikul kell üheksa olin juba rongi peal Mannheimi (mehe kodu). Rong oli muidugi midagi muud kui Edelaraudtee omad ja suurusjärke mugavam lennukist. Metsatukkadest ilge vuhinaga läbi sõita oli üsna põnev. [gallery type=“rectangular” ids=“90,92,93,94” orderby=“rand”]

Mannheimis istusin trammi peale ning sõitsin Goethe Instituuti. Seal oli juba terve hunnik minusuguseid ja kuna neile tuleb aastaringselt õpilasi, kes millestki aru ei saa, oli vastuvõtu protsess üsna sujuv (nagu konveieril). Sain sisse kirjutatud, pangakonto, aja intervjuuks ja võtmed korterile. Tavaliselt majutavad nad rahva ühikatesse, aga seekord kõik ära ei mahtunud, mistõttu üürisid nad üle linna kortereid ja tube perede juures, kuhu ülejäänud panna. See asjaolu on mulle väga kasulik, kuna mina sain toa ühte kesklinnakorterisse. Elame seal ühe kasahhist informaatikuga (Rustem) nagu kuningakassid. Korter on kolmetoaline: kaks magamistuba ja elutuba, kus on ka suur telekas. Lisaks veel köök kõigi mugavustega ja vannituba. Pesumasin teeks kõik täiuslikuks. Need pildid tegin enne lahtipakkimis (ja mu korterikaaslast veel polnud). Ma jõudsin mitu tundi enne Rustemit Mannheimi, seega maandusin master bedroom-i. Tal oli savi, kui hiljem küsisin.

[gallery type=“rectangular” ids=“99,104,105,107,98,106,100,101,102,103”]

Samal päeval läksin laste kisa peale ka akna peale, kus paistis üks oravapoiss.[gallery type=“square” ids=“110,111”]

Reede hommikul (st täna) käisin ka intervjuul, kus öeldi, et ma ei oska väga hästi saksa keelt ning kasulikum oleks süsteemselt algusest alata. Ma vastu ei vaielnud ja oligi korras, teisipäeval algavad tunnid. Need hakkavad olema kas kella poole üheksast üheni või poole kahest kuueni.

Käisime Rustemiga ka ühes mensas (Saksamaa tudengisööklad, seega soodustusega 2.70€ lõunasöök) söömas. Kavatsengi päris toitu põhiliselt sealt saada ning ülejäänud ajast lihtsalt mingeid võikusi ja smuutisi tarbida.

Oeh, igasugust värki on üsna palju olnud ning sigineb tahtmine terve nädalavahetus maha munada.

Ning ma ootan Taavi ja Ardi ja Meeri blogisid ka, ei pääse te kuskile.