Hüvasti, sõbrad
märkmik ja pastakas paanika seigadRaske päev oli.
[caption id=“attachment_80” align=“aligncenter” width=“690”]
Tartu-Tallinn bussis, 31.07 3:00[/caption]
Väljusin Tartu piiridest, mis tähendab piisavalt siledat ja sirget teed, et kirjutada. Sinine valgus, kerge suitsu- ja pohmalehk, magavad inimesed - selline on sõit ööbussis. Teisi saatma ei tuldud, ilmselt nad ei jätnud väga palju nutuseid silmi kodudesse.
Ma oleks hea meelega ka praegu õndsas uneluses, kui poleks just parajat adrenaliinilaksu saanud. Tulin autoga bussijaama (koos emaga muidugi), mõnusad 15-20 minutit aega, mõtlesin veel raha august võtta. Kaarte taskust välja võttes äratas aga kahtlust selle ebatavaline kergus. Lähem vaatlus paljastas ebamemeldiva tõsiasja, et id-kaarti seal polnud. Muidugi, see oli ju passiga koju skänneri vahele jäänud. Hops, autosse, mõned närvilised kurvid ja tagasi bussijaamas ma olingi. Jõudsin 7 minutit enne väljumist tagasi, kust leidsin ka paar kallistamisisikuid (Ardi-Meeri).
Nüüd ma siis liigun, ikka kaugemale kodust, et targaks saada.