=================
== Soised Lood ==
=================

Minu kitarr

kitarr meenutused rummi? Saksamaa Stuttgart tõsijutt

Avaliku surve tõttu ei ole selles postituses juttu Saksamaast. Seega jääb põnev meenutuste sari katki ning kirjutan hoopis enda kitarrist.

Mul on tore kitarr. Siin on pilt, vaata:2013-07-21 16.54.37 Kohvrit ärge pange tähele, see on täielik juhus. Keegi tahtis lihtsalt proovida, kas mahub. Mahtus.

Omastasin ma selle suure raha eest (2500 krooni vist, kaasas võim, mis üksi oleks 1500 olnud) oma esimese ülikooliaasta lõpus, kevadel. Umbes samal ajal, kui ma see aasta teada sain, et mind on Stuttgarti ülikooli vastu võetud. Seda vaatamata sellele, et mu avaldus kuskile ära kadus ja selle nädal pärast tähtaega uuesti saatma pidin. Aga nad olid suht leebed. Lisaks lubasid nad organiseerida ka ühikakoha. Šokeeriv, aga see oli üks oluline argument selle kooli kasuks (põhiliselt muidugi ikka kaks minule huvipakkuvat lähedast Max Plancki instituuti ja kondensaine füüsikale orienteeritud õppekava).

Kuna ma hakkasin toona tudengistippi saama ning teadusbussiraha oli ka veits kogunenud, piidlesin rajafoorumis kuulutusi, kuni mingi hetk sattusingi kohaliku trummari peale, kes tahtis vähemängitud odavast (aga heast) pillist lahti saada. Lisaks juhtus tal normaalne võimendi ka vedelema. Seda ma Saksamaale kaasa võtta ei saa, võib-olla ongi parem..

Esimesed kolm-neli kuud olin ma päris usin harjutaja. Justin Sandercoe videod olid suureks abiks. See jäi aga pooleli, kuna pidin minema tooli peal istumisega Eesti Vabariiki teenima. Sinna ma kitarri kaasa võtta ei saanud, millest mul oli ütlemata kahju. Ei saanud isegi külastusajal temaga vetsus mängida ja linnalubade ajal jäid meie kohtumised pigem põgusaks. Nüüd on mu äraoleku aeg muidugi pikem, tegevust rohkem ning kodus saan heal juhul käia paariks nädalaks suvel ja talvel. Aga mul on internet … ja ma saan tunda ennast eriti diibina, kui õhtul tinistan (alates oktoobrist siin). Mitte, et mu kitarr täiuslik oleks, aga see on ikkagi minu.

Kuna ma mängleva kergusega vältisin seekord Saksamaa teemat, aga siiski tean, kuidas kõik ootavad, jätkan meenutustega järgmisel esmaspäeval. Tsau-bakaa.